Kuidas mõjutab implantaadi pind ohutust?

Traditsiooniliselt on implantaadi kest sile või kare. Karedate pindade eelis on parem kinnitumisvõime, mistõttu jääb implantaat oma kohale kergemini püsima. Samas kaasneb karedate pindadega mitmeid probleeme.

Karedate pindade probleemid

Iga kord, kui implantaat kehasse sisestatakse, puutub see paratamatult kokku naha pealispinnaga. Kui hästi kirurg ümbritsevat ka ei puhastaks, jääb alati oht, et nahal või õhus leidub baktereid ja võõrosakesi. Karedapinnaline implantaat korjab sellised osakesed kergemini enda külge ning võib need endaga koos kehasse viia.

Samuti kasutatakse traditsiooniliselt pinna karestamiseks soola või suhkrut. Kuna pindasid töödeldakse võõrmaterjalidega, võib võõrosakesi tekkida implantaadi pinnale juba töötlemisprotsessi käigus. Sellised bakterite ja võõrosakeste sisenemist kehasse on seostatud nii kapsli, topelt kapsli, infektsioonide kui seroomi võimaliku tekkega.

Miks eelistada nanotehnoloogilist töötlust?

Nanotehnoloogiline töötlus kõrvaldab mõlemad eeltoodud probleemid. See töötlemise viis tähendab, et võõrmaterjale kasutamata luuakse implantaadi pind küll kergelt kare paremaks kinnitumiseks, kuid kontrollitult korrapärasena.

Nanotehnoloogilise töötluse puhul on välja arvutatud optimaalsed pooride laiused ja sügavused, mis ühteaegu küll kinnituks hästi kudede külge, kuid oleks endiselt piisavalt sile, et mitte haarata kaasa õhus või nahapinnal leiduvaid osakesi. Motiva NanoSurface võimaldab luua pindmise kihi, millel on 8000 16 mikroni sügavust poori cm2 kohta. Seejuures ei ole kasutatud soola ega suhkrut vaid kasutatud karestatud vorme.

Nanotehnoloogilise pinnaga implantaadi eelis on ka väiksem hõõrdumine sisestamisel, mis vähendab implantaadi purunemise ohtu. Viimane tähendab omakorda, et kirurg peab tegema väiksema lõike ja patsient saab lühemad armid.

SilkSurface NanoSurface: 8000 kokkupuutepunkti cm2 kohta.